Uue lastekaitseseaduse peamiseks eesmärgiks on lapse õiguste ja heaolu igakülgne tagamine  olenemata sellest, millises perekonnas või asendushoolduse vormis lapse kasvab. Seadus sätestab selged lapse õiguse ja heaolu tagamise põhimõtted ning valdkondadeülesed lastekaitsemeetmed.

Seaduse subjektiks on laps
 

Uue lastekaitseseaduse subjektiks (õiguste kandjaks) on laps. Selleks kehtestatakse seaduses neli peamist ÜRO lapse õiguste konventsioonis nimetatud lapse õigust: õigus elule, ellujäämisele ja arengule; õigus võrdsele kohtlemisele; lapse huvide esikohale seadmine ning õigus iseseisvaks seisukohavõtuks ja vaadete väljendamiseks.
Samuti sisustatakse lapse heaolu mõiste luues sellega selge arusaam lapse arenguvajadustest.
Uue lastekaitseseaduse kehtima hakkamisel tuleb Kõigi last mõjutavate otsuste tegemisel lähtuda lapse huvidest. Lapse huvide väljaselgitamiseks tuleb kuulata laps ära tema vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil ning võtta lähtuvalt lapse vanusest ja arengutasemest tema arvamus arvesse ühe asjaoluna huvide väljaselgitamisel

Perekonna ja lapsevanema olulisus

Lastekaitseseaduses on jätkuvalt lapse arengu ja kasvu loomulikuks keskkonnaks perekond ja lapsevanemal või last kasvatav isikul on esmane vastutus lapse õiguste ja heaolu tagamisel. Riik, kohalikud omavalitsused ja teised juriidilised isikud peavad neid selles toetama.

Ennetus ja koostöö

Ennetamine on igas eluvaldkonnas kordades mõistlikum kui tagajärgedega tegelemine ning hoiab kokku nii inimressurssi kui ka raha. Laste ja perede puhul on kõige olulisem siiski ütelda, et ennetamine aitab ära hoida mitmeid lastele kahjulikke tagajärgi: psüühika- ja käitumishäired, väärkohtlemine, terviseprobleemid.
Uus lastekaitseseadus paneb kõigile asutustele ja isikutele, kes lastega kokku puutuvad, ennetustöö kohustuse. See tähendab last ohustavate olukordade varast märkamist ja neile kiiret reageerimist ning last ja pere toetavate tegevuste pakkumist.
Teine oluline märksõna on koostöö laste kaitsmisel. Uue lastekaitseseaduse järgi peavad riik ja kohalikud omavalitsused lapse õiguste ja heaolu tagamiseks tegema omavahel valdkondadeüleselt koostööd kõigi lastele suunatud meetmete planeerimisel, rahastamisel ja rakendamisel.

Keelatakse lapse väärkohtlemine, sh sätestatakse selgesõnaliselt lapse kehaline karistamine

Kahjuks esineb Eestis lubamatult palju laste väärkohtlemise juhtumeid, samuti puudub kehtivas õiguses selge lapse kehalise karistamise keeld. Uue lastekaisteseadusega sätestatakse, et lapse hooletusse jätmine, lapse vaimne, emotsionaalne, kehaline ja seksuaalne väärkohtlemine, sealhulgas lapse alavääristamine, hirmutamine ja kehaline karistamine, samuti lapse karistamine mis tahes muul viisil, mis ohustab tema vaimset, emotsionaalset või füüsilist tervist, on keelatud.

Abivajav laps vajab tulemuslikku tuge

Abivajav laps vajab kõigi poolt märkamist ja toetamist. Selleks kehtestatakse seaduses jätkuvalt igaühe kohustus teavitava abivajavast lapsest. Lapse tulemuslikuks toetamiseks peab lapse abivajadus olema võimalikult põhjalikult olema hinnatud. Selleks nähakse seaduses ette, et lastekaitsetöötaja peab lapse abivajaduse hindamisse vajaduse korral lapse kaasama asjaomase spetsialisti. Lapsele ja pere abi osutamisel peab toetavat meedet kohaldama viisil, mis parandab lapse ja last kasvatava isiku vahelisi suhteid. Lubamatu on abi andmisel lapse abivajadust suurendada ja/või lapse heaolu kahjustada.

Laste perekonnast eraldamine peab vähenema

Lastekaitseseaduse jõustumisel perekonna ja eraelu kaitse suureneb, mitte ei kahane. Eelnõu paneb riigile ja kohalikule omavalitsusele ka kohustuse toetada lapsi kasvatavaid isikuid ja lapsevanemaid.
Regulatsiooni lapse perekonnast eraldamiseks annab 2010. aasta juulist kehtima hakanud perekonnaseadus. Juba kehtiva õiguskorra ja ka lastekaitseseaduse eelnõu kohaselt saab last perekonnast eraldada ainult juhul, kui lapse elu või tervis on hädaohus ning vanem on selle põhjustanud ja keeldub lapsele abi osutamast. 
Uus lastekaitseseadus hakkab lapse ja vanema vahelist õigussuhet senisest enam kaitsma, tagades, et laps ei tohi olla perekonnast eraldatud ilma kohtuotsuseta kauem kui 72 tundi. Lastekaitseseadus kohustab kohalikku omavalitsust või Sotsiaalkindlustusametit lapse perest eraldamisel 72 tunni jooksul kohtusse pöörduma vältimaks olukorda, kus faktiliselt laps on perekonnast eraldatud, kuid vanema õigused on täielikult alles. Nii õiguskorrast kui pereelu puutumatusest tulenevalt ei tohi olla lubatud olukorrad, kus lapse perest eraldamisel ei ole õiguslikku alust.
Statistika näitab, et laste perekonnast eraldamist juhtub Eestis üha harvemini. Eelmisel aastal eraldati peredest 465 last, see on 200 last vähem võrreldes 2009. aastaga (perest eraldatud laste arv oli siis 664).

Selged ülesanded lastekaitse korraldamisel ja lastekaitsetöö kvaliteedi tõstmine

Uue lastekaitseseadus sätestab lastekaitse korralduse ja annab selle osapooltele selged ülesanded. Ühe olulise muudatusena luuakse kohaliku tasandi tegevuse kvaliteedi toetamiseks riiklik lastekaitseüksus. Riik hakkab nõustama kohalikke omavalitsusi keerulisemate lastekaitse juhtumite lahendamisel, kus omavalitsusel endal teadmisi või kogemusi napib.
Samuti hakkab riik sihipäraselt toetama lastekaitsetöötajate teadmisete ja oskuste tõstmist. Nimelt kohustatakse Sotsiaalministeeriumi korraldama lastekaitsetöötajatele regulaarset täienduskooltust ning Sotsiaalkindlustusamet saab ülesandeks pakkuda kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajatele supervisiooni (seaduses töönõustamine).
Selleks, et abivajavate laste ja nende peredega töötaksid oma ala spetsialistid, kehtestatakse lastekaitseseaduse eelnõuga lastekaitsetööd tegevatele ametnikele kindlad nõudmised: inimesel peab olema kõrgharidus ja erialane ettevalmistus ning samuti peab neil kahe aasta jooksul pärast ametisse asumist olema omandatud sotsiaaltöötaja kutse spetsialiseerumisega lastekaitsele. Kindlasti vähendab see ebaprofessionaalsete otsuste osakaalu ning suurendab objektiivsete ja teadmispõhiste otsuste hulka lastekaitsejuhtumites.