Laps läheb kooli

Millal algab koolikohustus?

Esimesse kassi võetakse lapsi, kes on jooksva aasta 1. oktoobriks saanud 7-aastaseks. Vanema soovil võib kooli astuda koolikohustuslikust east noorem laps. 

Koolikohustuslikust east noorema lapse seaduslik esindaja esitab lisaks taotlusele kas lasteaia hinnangu või nõustamiskomisjoni soovituse lapse koolivalmiduse kohta.

Lapse koolivalmiduse hindamise ning lapsevanemale tagasiside andmise põhimõtted Sipsik Lasteaias

Koolivalmidus on lapse valmisolek õpitegevuse alustamiseks, mis väljendub lapse soovis õppida, omandada uusi teadmisi, jälgida ja täita täiskasvanu selgitusi, korraldusi. Koolivalmiduse hindamise aluseks on Koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas välja toodud 6-7 aastaste laste üldoskuste ja valdkondade eeldatavad tulemused.

Lapse arengu analüüsimine ja hindamine on oluline lapse eripära mõistmiseks, erivajaduste väljaselgitamiseks, positiivse enesehinnangu ja arengu toetamiseks ning õppe- ja kasvatustegevuse kavandamiseks koostöös lapsevanemaga.

  • Rühmaõpetajad, muusikaõpetaja, logopeed ja eesti keele õpetaja hindavad lapse arengut üks kord aastas (kevadel), vaatlus-ja vestlusmeetodil, mis fikseeritakse lapse arengu hindamistabelis.
  • Sõimes hindavad lapse arengut õpetajad, muusikaõpetaja, logopeed üks kord aastas lapse kolmeaastaseks saamisel.
  • Lapsevanemale antakse tagasisidet ja kirjeldatakse lapse arengut jooksvalt- igapäevased vestlused, kui organiseeritult- üks kord aastas arenguvestluse käigus, võttes aluseks lapse arengu hindamistabeli ja arengumapi.
  • Lasteaiast lahkudes saab laps arengumapi kaasa.
  • Lapse koolivalmiduse kujunemist jälgitakse pedagoogide ja logopeedi poolt lapse arengu analüüsimise käigus kogu koolieelsel perioodil.
  • Hindamise ja analüüsimise tulemusena valmib lapse  koolivalmiduskaart mille lapsevanem edastab koolile.    

KOOLIVALMIDUSKRITEERIUMID

 

1.      Üld- ja peenmotoorika- kehatunnetus, tasakaal, koordinatsioon, kasutab mõlemat kätt tegevustes, hoiab õigesti kunstivahendeid ja pliiatsit, silma käe koostöö, oskab lõigata kääridega, lõikab ja värvib joone järgi, suudab siduda paelu, tõmmata lukke ja nööpida nööpe.

2.      Eneseteenindusoskused – paneb riidesse, kammib juuksed, hoolitseb enese keha puhtuse ja korrektse välimuse eest (hoolib), hoiab keha puhtana, ja kasutab sportimisel vahetusriideid ning omab esmaseid hügieeniharjumusi pärast treeningut ja tualeti kasutamist, sööb noa ja kahvliga, hoiab lauas puhtust ja teab lauakombeid, tunneb elementaarseid käitumisreegleid, tervitab, hoiab oma töökoha puhtana, hoolib tema kasutuses olevatest vahenditest, oskab nimetada nime, sünniaega, kodukoha aadressi, vanemate töökohti ja nimesid.

  1. Suhtlemisoskused – kuuleb ja paneb tähele ning suudab meeles pidada täiskasvanu seletusi, julgeb vajadusel pöörduda täiskasvanu poole abi saamiseks, arvestab kaaslastega ja suudab luua sõprussuhteid ning neid väärtustada, ootab kõnes oma järjekorda, mõistab täiskasvanu ja kaaslaste kõnet, on empaatiline ümbritseva suhtes ja positiivse ellusuhtumisega, suudab kontrollida oma emotsioone.
  2. Huvid- ja motivatsioon- oskab algatada mänge ja püsida mängus ning valitud tegevuses katkestamatult vähemalt 15 minutit, on julge ja kaaslastega arvestav, oskab kuulata täiskasvanut ja kaaslast.
  3. Mäng ja sotsiaalsed oskused- oskab kasutada mänguasju ja töövahendeid, on loov ja omab fantaasiat, loob ja lõpetab mängu või mistahes tegevuse ja koristab enese järelt, kasutab mängudes looduslikke vahendeid ja mängib koos kaaslastega.
  4. Tunnetustegevus- koondab tähelepanu ühele tegevusele vähemalt 10 minutit, peab meeles lühikesi luuletusi ja salme, kuulab ja saab aru lühikestest seletustest korraldustest, mõistab põhjus tagajärje seost, mõtestab tegevust, oskab abi küsida, omab esmaseid õpioskusi jäljendab ja viib tegevuse lõpuni, suudab iseseisvalt tegutseda, omab rütmitunnet, tunneb rõõmu muusikast jt. kaunitest kunstidest, tunneb liiklusreegleid, tunneb elementaarseid ohutusreegleid ja oskab käituda ohusituatsioonis.
  5. Eeloskused emakeeles ja matemaatikas – tunneb tähti, omab piisavat eakohast sõnavara, tunneb lauset ja sõna, eristab sõnades häälikuid ja määrab järjekorra, loeb kokku 1 ja 2 silbilisi sõnu saab aru tähendusest, jutustab kuuldu põhjal lühijutukest, väljendab ennast arusaadavalt, oskab lihtsamaid sõnu kirjutada, tunneb numbreid 1-10 (12), tunneb + ja- märke, oskab liita ja lahutada 5 piires, tunneb matemaatilisi mõisteid, orienteerub ajas ja ruumis, järjestab ja rühmitab, võrdleb esemeid mitme tunnuse põhjal, tunneb nädalapäevi, aastaaegu ja ajamõisteid eile täna homme jne., suudab koostada lühikese matemaatilise jutukese või ülesande, loendab esemeid, hulki jne., tunneb mõõtühikuid ja geomeetrilisi kujundeid, tunneb kella täis ja pooltundides.