Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted  

 

Lähtuvalt riiklikust õppekavast on õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk lapse igakülgne ja järjepidev areng lasteaia ja perekonna koostöös.

 

Lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid (üldeesmärgist lähtuvalt):

 

  • luua ning toetada lapsekeskne lapse kehalist, vaimset ja sotsiaalset arengut toetav arengukeskkond;

  • suunata lapse positiivse minapildi ja üldoskuste arengut mängu, loovtegevuse, igapäevase töö ja õppimise kaudu;

  • suunata ning toetada last omandama eakohasel tasemel põhiteadmisi ümbritsevast keskkonnast erinevate õppevaldkondade kaudu, arvestades Eesti rahva- ja üldtraditsioone. 

Õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõtted:

  • lapse individuaalsuse ja tema arengupotentsiaali arveastamine;
  • lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine;
  • lapse loovuse toetamine;

  • mängu kaudu õppimine, kasutades sobivaid mängu- ja õppevahendeid;

  • humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine;

  • lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine;

  • lapsele turvatunde, eduelamuste tagamine;

  • lapse motiveerimine ning positiivset tagasisidet sooritatud tegevustest andmine;

  • üldõpetusliku tööviisi rakendamine;

  • õuesõppe metoodika kasutamine kõikides ainevaldkondades;

  • kodu ja lasteasutuse koostöö;

  • eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripära arvestamine.

 

 Lapse arengu toetamine lasteaias on meeskonnatöö, mille toimimise eest vastutab lasteasutuse direktor.

 

Õpikäsitlus

 

Õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes.

  • Laps õpib oma keskkonnas aktiivselt tegutsedes mängu, matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, harjutamise, koostöö ja suhtlemise, erineva õppe- ja igapäevategevuse kaudu, seostades ühte tegevust teisega.
  • Arengu suunamine lihtsamalt keerulisele, üksikult üldisele, lähedaselt kaugemale. Lapsele  on kättesaadavad teiste laste ja kõikide täiskasvanute nõuanded ja abi.

  • Laps kujundab õppides uusi teadmisi, oskusi, väärtushinnanguid, hoiakute jm teadmise vorme ning kujundab ümber nende ja olemasolevate teadmiste vahelisi seoseid. Tema harjub ja seostab oma teadmisi varasemate kogemustega.

  • Toetatakse lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ümbritsevast elust ja keskkonnast.

  • Luuakse lapsele arendav ohutu ja turvaline keskkond. Lasteaia õpetajad on laste arengut toetava keskkonna loojad.

  • Võimaldatakse lapsele tegutsemist omaette ja koos teistega, nii lasteaias kui ka lasteaeda väljas pool.

  • Õppe- ja kasvatustegevuse planeerimisel ja läbiviimisel arvestatakse lapse eripära (iseloom, temperament, oskused ja kogemused, tervislik seisund, arengupotentsiaal jms).

  • Arendatakse lapse suutlikkust rakendada õpitut edaspidises elus.

Õpikäsitlusest seoses laste arengu hindamisega

 

Laps:

  • saab tegutseda mitmekülgses keskkonnas;

  • seostab oma teadmisi varasemate kogemustega;

  • kasutab teadmisi erinevates olukordades ja tegevustes;

  • arutleb saadud kogemuste, sh õpitu üle;

  • hindab oma tegevuse tulemuslikkust;

  • teeb jõukohaseid valikuid ja tegutseb ka ilma täiskasvanute suunamiseta;

  • osaleb tegevuste kavandamisel;

  • tunneb rõõmu oma ja teiste õnnestumistest ning tuleb toime ebaõnnestumistega.

 

LASTEAIA ÕPPE- KASVATUSTEGEVUSE SISU JA LAPSE ARENGU EELDATAVAD TULEMUSED  ÕPPEKAVA  LÄBIMISEL

 

Lasteaia õppe- ja kasvatustegevus  on suunatud lapse üldoskuste arengule, mis koosneb:

 

  • mängu ja mängulise tegevuse oskutest;

  • õppe- ja tunnetusoskustest;

  • sotsiaalse kompetentsuse oskustest;

  • enesekohase oskustest.

Üldoskuste kujunemine ja areng toimub iga lapse kõikide tegevusliikide kaudu, nii õppe, kasvatus- kui ka igapäevategevuse kaudu.

 

 Mänguoskused

Mänguoskus on kõigi üldoskuste ning õppe- ja kasvatustegevuse eri valdkondade oskuste ja teadmiste arengu alus. Lapsed mängivad seepärast, et mäng pakub huvi, pinget ja põnevust. Mäng on lapse põhitegevus, kõige loomulikum ja eakohasem õppimise viis.

Mängides laps:

 

  • omandab ja kinnistab uut teavet, uusi oskusi, peegeldab tundeid ja soove, õpib suhtlema, omandab kogemusi ja käitumisreegleid;

  • kujutab ette mitmesuguseid sündmusi ning mängib läbi erinevaid rolle ja olukordi;

  • koos teiste lastega õpib arvestama mängukaaslaste soove ja huve ning kooskõlastama oma mänguideid teiste omaga;

  • õpib alluma mängus valitsevatele reeglitele, ühise eesmärgi nimel jõude koondama ja teisi aitama;

  • liigub aktiivselt, arendades oma kehalisi võimeid;

  • mõtleb ja arvestab (siin areneb lapse mõtlemine, loomingulised võimed, kujutlused, arusaamad);

  • omandab keelt ja teda arendavaid sotsiaalseid oskusi, sealhulgas oskust teha koostööd teiste inimestega, teha valikut.

 

 Tunnetus- ja õpioskused

 

Tunnetusoskused on oskused tahtlikult juhtida oma tunnetusprotsesse – taju, tähelepanu, mälu, mõtlemist, emotsioone ja motivatsiooni.

 

Õpioskuste all mõistetakse lapse suutlikkust hankida teavet, omandada teadmisi ja oskusi ning uurida ja katsetada. Õpioskused kujunevad tunnetusoskuste arengu kaudu.

 

 

 

Sotsiaalsed oskused

 

Sotsiaalsete oskuste all mõistetakse lapse oskusi teistega suhelda, tajuda nii iseennast kui ka partnereid, võtta omaks ühiskonnas üldtunnustatud tavasid ning lähtuda eetilistest tõekspidamistest.

 

 

 

Kujundamise põhimõtted:

 

  • lapse sotsiaalne areng toimub suheldes oluliste täiskasvanute ja eakaaslastega; need suhted asetsevad aga omakorda laiemas sotsiaalses kontekstis, kultuuris ja ühiskondlikes organisatsioonides;

  • lasteaia õpetajad loovad sobiva psühhosotsialse keskkonna, kus laps hakkab käituma sõbralikult üksteise suhtes ning kus areneb lapse arusaamine sellest, mis on lubatud, mis mitte; 

  • lapsevanemal on lähedane kiindumussuhe lasteaiaõpetajatega ning sel suhtel on oma mõjud lapse sotsiaalsele arengule;  

  • lapse sotsiaalne areng toimub  nii õppe, kasvatus- kui ka igapäevategevuse kaudu.

 

 Enesekohased oskused

 

Enesekohaste oskuste all mõistetakse lapse suutlikkust eristada ja teadvustada oma oskusi, võimeid ja emotsioone, juhtida oma käitumist (lapse mina-pildi tekkimine, enesehinnang, eneseanalüüsi oskus). Enesekohaseid oskusi omandatakse järk-järgult, seetõttu on see protsess lapsele ning teda suunavale täiskasvanule aeganõudev, kuid samas järjepidev õpetamise, õppimise ja harjutamise protsess. Oluline on sisendada lapsele järjekindlalt usku oma võimetesse ja ülesannetega toimetulekusse, toetada tema eneseteadvuse arengut.

 

Laste eneseteenindamine seostub elementaarsete hügieeni-, riietumis-, söömis- ja korraharjumuste kujundamise ja kinnistamisega kodus ja lasteaias.

 

Erinevate valdkondade käsitlemise kaudu aidatakse lapsel tundma õppida ja mõistma teda ümbritseva maailma ja tema enda erinevaid tahke. Samuti toetatakse vajalike alusteadmiste ja oskuste ning väärtushinnangute kujunemist, mis aitavad lapsel edaspidi õppimist jätkata ning oma igapäevaste toimingutega hakkama saada.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Erinevate valdkondade käsitlemise kaudu aidatakse lapsel tundma õppida ja mõistma teda ümbritseva maailma ja tema enda erinevaid tahke. Samuti toetatakse vajalike alusteadmiste ja –oskuste ning väärtushinnangute kujunemist, mis aitavad lapsel edaspidi õppimist jätkata ning oma igapäevaste toimingutega hakkama saada.

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, sisu ja lapse arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti esitatakse seitsmes valdkonnas:

 

 

1) mina ja keskkond;

 

2) keel  ja kõne;

 

3) eesti keel kui teine keel;

 

4) matemaatika;

 

5) kunst;

 

6) muusika;

 

7) liikumine.