LASTEAIA ÕPPE-  KASVATUSTEGEVUSE SISU JA LAPSE  ARENGU  EELDATAVAD  TULEMUSED  ÕPPEKAVA  LÄBIMISEL

Üldoskused

Lasteaia õppe- ja kasvatustegevus  on suunatud lapse üldoskuste arengule, mis koosneb:

·         mängu ja mängulise tegevuse oskused;

·         õppe- ja tunnetusoskused;

·         sotsiaalse kompetentsuse oskused;

·         enesekohase oskused.

Üldoskuste kujunemine ja areng toimub iga lapse kõikide tegevusliikide kaudu, nii õppe, kasvatus-, kui ka igapäevategevuse kaudu.

 

Mänguoskused

Mänguoskus on kõigi üldoskuste ning õppe- ja kasvatustegevuse eri valdkondade oskuste ja teadmiste arengu alus. Lapsed mängivad seepärast, et mäng pakub huvi, pinget ja põnevust. Mäng on lapse põhitegevus, kõige loomulikum ja eakohasem õppimise viis.

Mängides laps:

·         omandab ja kinnistab uut teavet, uusi oskusi, peegeldab tundeid ja soove, õpib suhtlema, omandab kogemusi ja käitumisreegleid;

·         kujutab ette mitmesuguseid sündmusi ning mängib läbi erinevaid rolle ja olukordi;

·         koos teiste lastega õpib arvestama mängukaaslaste soove ja huve ning kooskõlastama oma mänguideid teiste omadega;

·         õpib alluma mängus valitsevatele reeglitele, ühise eesmärgi nimel jõude koondama ja teisi aitama;

·         liigub aktiivselt oma kehalisi võimeid arendades;

·         mõtleb ja arvestab (siin areneb lapse mõtlemine, loomingulised võimed, kujutlused, arusaamad);

·         omandab keelt ja tal arendavad sotsiaalseid oskuseid, sealhulgas oskust teha koostööd teiste inimestega, teha valikut.

 

Tunnetus- ja õpioskused

Tunnetusoskused on oskused tahtlikult juhtida oma tunnetusprotsesse – taju, tähelepanu, mälu, mõtlemist, emotsioone ja motivatsiooni.

Õpioskuste all mõistetakse lapse suutlikkust hankida teavet, omandada teadmisi ja oskusi ning uurida ja katsetada. Õpioskused kujunevad tunnetusoskuste arengu alusel.

 

Sotsiaalsed oskused

Sotsiaalsete oskuste all mõistetakse lapse oskusi teistega suhelda, tajuda nii iseennast kui ka partnereid, võtta omaks ühiskonnas üldtunnustatud tavasid ning lähtuda eetilistest tõekspidamistest.

 

Kujundamise põhimõtted:

·         lapse sotsiaalne areng toimub suheldes oluliste täiskasvanute ja eakaaslastega; need suhted omakorda aga asetsevad laiemas sotsiaalses kontekstis, kultuuris ja ühiskondlikes organisatsioonides;

·         lasteaia õpetajad loovad sobiv psühhosotsialne keskkond, kus lapsed hakkavad käituma üksteise suhtes ning kus areneb lapse arusaamine sellest, mis on lubatud, mis mitte; 

·          lapsevanemal on lähedane kiindumussuhe lasteaiaõpetajaga ning sel kiindumussuhtel on omad mõjud lapse sotsiaalsele arengule;  

·          lapse sotsiaalne areng toimub  nii õppe, kasvatus-, kui ka igapäevategevuse kaudu.

 

 

Enesekohased oskused

Enesekohaste oskuste all mõistetakse lapse suutlikkust eristada ja teadvustada oma oskusi, võimeid ja emotsioone, juhtida oma käitumist(lapse mina-pildi tekkimine, enesehinnang, eneseanalüüsi oskus). Enesekohaseid oskuseid omandatakse järk-järgult, seetõttu on see lapsele ning teda suunavale täiskasvanule aeganõudev, kuid samas järjepidev õpetamise, õppimise ja harjutamise protsess. Oluline on sisendada lapsele järjekindlalt usku oma võimetesse ja ülesannetega toimetulekusse, toetada tema eneseteadvuse arengut.

Laste eneseteenindamine  seostub elementaarsete hügieeni-, riietumis-, söömis- ja korraharjumuste kujundamise ja kinnistamisega kodus kui lasteaias.

Erinevate valdkondade käsitlemise kaudu aidatakse lapsel tundma õppida ja mõistma teda ümbritseva maailma ja tema enda erinevaid tahke. Samuti toetatakse vajalike alusteadmiste ja –oskuste ning väärtushinnangute kujunemist, mis aitavad lapsel edaspidi õppimist jätkata ning oma igapäevaste toimingutega hakkama saada.